Sõdur on kõige väiksem elusolend maailmas. Nõukogude ohvitseri sõnavara.

Vastuvõtt.

Niisis, jõudsime lõpuks raudväravate ette ja kõrvalasuvast soojakust kobis välja unise näoga sõdur, kelle kogu olemus väljendas suurimat pahameelt. Loomulikult, keegi julges äratada väravakorrapidajat... Bussi vastu oli kogunenud suur hulk sõdureid, peamiselt asiaadid ja lõunamaalased, sekka juhtus ka mõni valge nahavärviga inimene. Kui ei oleks eelnevalt teadnud, et meid viiakse sõjaväeosasse, siis nende inimeste välimuse järgi ei saanud kuidagi oletada, et tegemist on armeega. Nii kirevalt riietatud “sõdureid” ei oleks ka kõige parem ettekujutlus suuteline looma. Mõnel üksikul oli näha seljas või jalas mingit mundrit meenutavat riietust, suurem osa oli aga riietatud nagu jumal juhatas või majanduslik olukord lubas. Neil sai täis just aastane teenistusaeg, ju siis enam ei tehtud sellest erilist numbrit, kui sõdur käis ringi oma maitse järgi riides.

Kogu materjali saab lugeda 2011a. vebruaris. Raamat ilmub viimasena "Eesti mälu" sarjas. Veidi kannatlikkust !